Rukka matkavõistlus 2011 kokkuvõte

Reedel, 16 detsembril, jagati välja traditsioonilise Rukka Matkavõistluse auhinnad LoodusInvesti kaupluses. Kohad jagunesid tänavu järgnevalt:

1. Koht Margus Sootla, Kariina Tšursin. Matka distants kokku 170 564. Kuna matkavõistluse arvesse lähevad käesoleval aastal sooritatud reisid, siis vastavalt reeglitele oli nende matka "kaugeim" punkt Nairobi (Keenia), kus nad viibisid tänavu jaanuaris. Arvestuslik distants Tallinnast 12352km. Lisainfo matka kohta saadaval aadressil http://yhelteljel.ee/

2. Koht Tanel Talve, Jaagup Kreem, Jaan Kask, Raivet Aru, Margus Kastein, Marko Meinson, Aivar Kant, Kaire Kivari. Matka kaugeim punkt Aqaba, Jordaanias. Arvestuslik distants Tallinnast 4642km. Lisamaterjale leiab aadressil http://www.reporter.ee/index.php?s=motoreporter

3. Koht Annela Kolk, Raul Vahar, tsiklid Honda XL Transalp ja Honda XL Varadero. Läbitud riigid Eesti,Läti,Leedu,Valgevene,Ukraina,Moldova,Rumeenia,Bulgaaria,Kreeka,Albaania,Montenegro, Horvaatia,Bosnia ja Hertsogoviina,Ungari,Slovakkia,Poola. Matka kestvus 20 päeva. Kaugeim punkt Marmari, Kreeka lõunatipus, arvestuslik distants Tallinnast 3446km. Matka kogupikkus üle 9000km. Matkarada näha aadressil http://geoape.com/tracklogs/kreeka-2011-3266

Tänavune matkavõistlus oli mitmel moel unikaalne - Margus ja Katriina jõudsid mitu aastat kestnud ümber-kera-matkalt tagasi Eestisse ning teise-kolmanda koha vahel tekkis rebimine, millesarnast seni nähtud ei ole. Tundub, et järgmisel aastal peame reegleid täiendama. Esikoha saavutanud Margus ja Kariina said hakkama millegi sellisega, mida enamus meist isegi unes ei näe. See oli ka üks põhjus, miks Rukka otsustas auhinnata esimese koha saanuid mitte ühe vaid KAHE komplekti Rukka sõiduülikonnaga. Teine põhjus oli see, et terve reisi vastu pidanud senine sõiduriietus oli muutunud üsna kasutuskõlbmatuks (loe: ohtlikult räbalaks).
Kuna reeglid juba olid kord sellised, siis 2 koha saavutas Motoreporteri seltskond, sest nende reisi kaugeim punkt oli kaugemal olgugi et nad päris tervet teed ise ei sõitnud ning reisi kogupikkuses jäid 3. koha saanutele kõvasti alla. Meiepoolne aplaus Annelale, kes sõitis ISE (mitte tagaistmel) 20 päevaga MOOTORRATTAL üle 9000km!
Kõiki ülalnimetatud tegelasi ootab personaalne priipääse Jõgevatreff 2012 üritusele, mille saab kätte isikuttõendava dokumendi alusel ürituse registratuurist.
Eriauhinna ning priipääsmega Jõgevatreff 2012 üritusele täname ka Urmas Kaunistet, kes osales matkavõistlusel lausa kahe matkaga. Distantsilt kumbki küll esikolmikusse ei mahtunud, kuid tema matkaaruanded on olnud läbi aegade väga head ning alati korrektsed - vastavalt matkavõistluste reeglitele. Sooritatud matkad tegi Urmas oma rattal BMW R1150 RT, kaugemad punktid siis Gizycko Poolas ning Oulu Soomes, arvestuslik distants mõlemal alla 800 km.
Ega tähtis ei ole võit vaid osavõtt või oli see nüüd osavõtt on pool võitu. Igatahes võtke eeskuju!

Kohtumiseni uuel aastal!

Jõgeva MC
Loodus Invest


Eelmiste aastate matkavõistluse võitjad leiad siit: 2006 2007 2008 2009 2010



Üldinformatsioon:
Meie põhiliseks tegevuseks on edendada moto-matkamist. Soovitame harrastust kõigile, kes tahavad omandada häid kogemusi ja leida toredaid sõpru. Kogu maailma motoharrastajad moodustavad suure vennaskonna ja sind ei jäeta hätta üheski maailma punktis. Jõgeva MC jaoks pole tähtis, millise tsikliga sõidad, oluline on, et oled huvitatud mootorratastest ja reisimisest. Aitame kõiki, kes soovivad alustada motomatkaharrastusega.

Klubist:

1999. aastal loodi "Jõgevatrefi" paremaks korraldamiseks motoklubi Jõgeva MC. Klubi asutajaliikmeteks on Igor Ellisson, Urmas Kauniste, Olev Kroon ja Kaija Rytkönen.

Jõgevatrefist osavõtjate arv läbi aegade:

1. Ranna 1992     120 Osavõtjat
2. Kukulinna 1993 267 Osavõtjat
3. Kukulinna 1994 502 Osavõtjat
4. Kurgjärve 1995 612 Osavõtjat
5. Karujärve 1996 590 Osavõtjat
6. Kuremaa 1997 792 Osavõtjat
7. Kuremaa 1998 1016 Osavõtjat
8. Kuremaa 1999 1100 Osavõtjat
9. Kuremaa 2000 1280 Osavõtjat
10. Kuremaa 2001 1648 Osavõtjat
11. Kuremaa 2002 1750 Osavõtjat
12. Kuremaa 2003 1800 Osavõtjat
13. Tartu 2004 950 Osavõtjat
14. Kuremaa 2005 1700 Osavõtjat
15. Kuremaa 2006 2050 Osavõtjat
16. Kuremaa 2007 2213 Osavõtjat
17. Kuremaa 2008 2151 Osavõtjat
18. Kuremaa 2009 1800 Osavõtjat
19. Kuremaa 2010 1500 Osavõtjat
20. Kuremaa 2011 1868 Osavõtjat

Motomatkamise areng eestis:

1. Esimene mootorratas eestis 1895
2. Esimene tähtis motomatkasündmus oli Berliini Tähesõidu ülekaalukas võit 1936. aastal.
3. Alates 1955. aastast tegeleti motomatkamisega klubides Spartak, Kalev, Matkaspordi Föderatsioon ja AMO.
4. 1963 - 1968 osalesid eestlased NL võistkonnas ka FIM Rallidel välisriikides.
5. 1975. a. sooritati NL aegne eestlaste pikim matk Vladivostokki, 13000 km.
6. 1981. a. võitis Enn Saigi matkagrupp Siberimatkaga NL meistritiitli.
7. 1970-1992.a. sooritasid motomatkajad mitmeid märkimisväärseid matku NL aladel ja Põhjamaades.
8. 1992. a.loodi esimene registreeritud motomatkaklubi EMMK.
9. 1992. a. hakati korraldama rahvusvahelist kokkutulekut JÕGEVATREFF.
10. 1994. aastast osaleb Eesti iseseisva riigina taas FIM Rallidel.
11. 1995. aastast on mitmed motoklubid astunud EMF liikmeks (tänaseks motomatkaklubidest Jõgeva MC ja EMMK).
12. Eesti motomatkajad osalevad aastast 1993 Helsingi motonäitusel ja aastast 1996 näitusel Motorex oma osakonnaga.
13. 2000. aastal osales Eesti esmakordselt kokkutulekul FIM Motocamp Hispaanias.
14. 2001. aastal korraldas Jõgeva MC Eestis esmakordselt kokkutulekut FIM Motocamp.
15. 2005. aastal korraldati Eestis esmakordselt kokkutulekut FIM Rally. Peakorraldaja Jõgeva MC.

Motoharrastusest eestis:

1936 Berliini Tähesõit mootorratastele (I FIM RALLYE). Eesti esindusse kuulusid pea kõik tollased tuntud motomehed, ainukese naissõitjana AGNESSA MÄNNI. Esindust juhtis HARRY PÄRKMA.

1955. aastat loetakse sõjajärgse perioodi motomatkamise algusaastaks. Esimesed pikad mootorrattamatkad tehti sellel perioodil härrade TARRO, PÜÜSALU ja ARTUR KOPPELI poolt.

1960-1970 olid motomatkamises aktiivselt tegelevad AAVO OSSIP, VADIM PALM, TOIVO KROON, KALEV KASEOJA, REIN ALAS ja ENN SAIK. NL meistersportlase tiitli motomatkamises sõitsid välja KALEV KASEOJA, REIN ALAS ja ENN SAIK (-81). 80-nendatel asutati KALEV KASEOJA initsiatiivil NL esimene spetsiaalne auto-motomatkaklubi "AMO". Aktiivsed motomatkajad ja organisaatorid olid OLEV VAHTER, IGOR ELLISSON, ARVI TIISMAA, OLEV SOOME, AADU LUUK, VADIM PALM, ENN SAIK, URMAS KAUNISTE ja TOIVO KROON.

1993. aastal tegid noorema põlve motomatkajatest esimestena reisi prantsusmaale AADU LUUK ja JAANUS POOLA.
Liiklusohutus
Mootoratta hankimine:

1. Tee selgeks tsikli kasutamise eesmärgid
2. Mõistlik on alustada kasutatud tsikliga
3. Alusta üldtuntud mudeliga
4. Väldi kahtlaste paberitega tsikli ostmist
5. Sinu füüsiline jõud käigu tsiklist üle
6. Kontrolli kasutatud tsikli tehnilist seisukorda, vajadusel koos asjatundjaga

Mootorratturi sõiduvarustus:

Kiiver

1. Kiiver peab olema "E" tähistusega
2. Kiiver ei tohi peas loksuda ega ka pigistada
3. Kiivri lukk olgu kergelt avatav ja tugev
4. Kiivriklaasi peab saama avada ühe käega
5. Kiiver vahetatakse välja peale tugevat mehaanilist lööki või vigastust
6. Kiivri ohutu eluiga on kuni 5 aastat

Riided ja varustus

1. Reisidel on parim Gore-Tex ülikond
2. Nahkrõivaste puhul vajad ka vihmaülikonda
3. Kindaid kaks paari (õhukesed ja soojad)
4. Veekindel saabas, millega saab ka normaalselt käia
5. Sall või kaelusekaitse kaeluse tihendamiseks
6. Kiivrialune "sukk" vähendab tuuletõmmet ja hoiab kiivri puhtana
7. Kasuta erksaid värve

Ohutu sõidustiil:

Kuna mootorratta puhul on puutepunkt teekatega vaid mõned ruutsentimeetrid, oleks oluline arvestada järgmiste asjaoludega

1. Jälgi teekatet. Liiv, lehed, vesi, kaevukaaned, munakivid, plastikust teemärgistus, pigi, pori ja õli vähendavad haardumist teega
2. Ohutu pikivahe annab aega tegutseda
3. Vasakpööre on alati ohtlik
4. Head peeglid on hädavajalikud
5. Tsikli tehniline seisukord olgu maksimaalselt hea
6. Üldjuhul ei oska autojuht sind näha ega oodata

Pidurdamine

1. Jälgi, et miski ei segaks pidurihoobade kasutamist
2. Õpi kasutama esi- ja tagapidurit üheaegselt
3. Väldi rataste blokeerumist pidurdamisel
4. Kulunud rehv on ohtlik
5. Pidurdusomadused muutuvad, kui sõidad kaassõitja või matkavarustusega
6. Maanteel on rusikareegel, et pikivahe olgu sama palju meetreid kui näitab spidomeeter

Õnnetusrisk:

1. Värske juhi õnnetusrisk on suurim
2. Risk on suur, kui load on saadud 20 aastat tagasi ning vahepeal pole kokkupuudet asjaga olnud
3. Kaasaegsed pidurid ja võimsused pole võrreldavad "omaaegsetega"
4. Oma oskuste teadvustamine on oluline
5. Äkkolukorras võib tulemuseks olla kramp
6. Õpi tundma oma tsikli omadusi eri olukordades

Mootorratturi 13 "surmapattu":

1. Vale suhtumine ja tedmatus
2. Vale sõiduasend ja juhtimisseadmete reguleering
3. Ebaõige suuna näitamine
4. Hajameelsus
5. Mängimine ja liiklusega mittekohanemine
6. Ära üllata teisi liiklejaid
7. Vale liiklusolukorra hindamine ja üksikasjade pikk "vahtimine"
8. Ebaõige reaktsiooniaja ja distantsi hindamine
9. Ebaõige kurvisõidutehnika
10. Oma võimete mittetundmine
11. Vale pidurdustehnika
12. Tsikli juhtimisvõtete mittetundmine
13. Vale tegutsemine hädaolukorras

Tasub teada:

1. Pidurdusmaa neljakordistub kiiruse kahekordistumisel
2. Kiiruse vähendamine veerandi võrra vähendab pidurdusmaad poole võrra
3. Kiiruse muutus asulas 5-10 km/h võib olla otsustava tähtsusega õnnetuse ärahoidmise seisukohalt
4. Ennetava sõidustiiliga mootorrattur "varub" endale mõned lisasekundid tegutsemiseks

Sõida ennetavalt! Näita et hoolid!